Natalie astus puhketuppa sisse. Ta nägi seal üht tüdrukut ning lausus koheselt "Tere! ma olen Natalie. Aga sa võid mind Nat'iks kutsuda." Samal ajal võtis ta koha sisse tüdruku kõrval olevasse, ning samuti akna all asuvasse voodise. Ta lükkas kohvri voodi taha ning istus siis pehmesse voodise ning jäi tüdrukut silmitsema.